See hetk kui oled jõudnud…Kreetale.

Kairi Tähe

Enne kui Sulle Kreetat läbi oma silmade tutvustan, pean ühe asja selgeks tegema. Tegelikult on minu südameriik Kreeka. Rohkem kui 10 aastat tagasi pakkisin sellesama kohvri, mis siiani on minu truu kaaslane, ja läksin oma ülikooli välispraktikat tegema väikesele Halkidiki poolsaarele, Oceani hotelli. Lend Ateenast Thessalonikisse möödus kahe keskmiselt jämedama Kreeka proua vahel ning see hetk kui lennukist väljusin ja see soe briis mind tabas, ei lähe mul kunagi meelest. Ma olin kohal, just seal, kus ma pidingi olema. Põhjus miks see mul nii hästi meeles on, on see, et ma olin seda kohta pikalt otsinud, seda kus ma kohe teadsin, et ma pean siin olema ega soovi lahkuda.

Olgugi, et ma läheks Kreekasse iga kell tagasi, siis sel korral oli meie reisisihtkohaks Kreeta. Õnneks olid kaasas minuga minu südameinimesed, seepärast sobis mulle ükskõik milline sihtkoht. Kõik oli uus ja esmakordne – Väikese Ruudi esimene lennureis, minu Ja Ragnari esimene ühine välisreis ja minu jaoks kõige suurem uus asi – minu esimene etteplaneeritud reis. Aga see soe tuul, mis mind Chania lennujaamas tabas, oli ikka sama, seesama, mis rohkem kui 10 aastat tagasi Thessaloniki lennujaamas tabas. Ma olin jõudnud jälle koju. 

Ruudi

Kreeta saar on Kreekale kuuluvatest saartest suurim ja olles mitmeid kordi mandril aega veetnud, ei ole erinevus suur. Ja see sobis mulle, kohe väga väga sobis. 

Aga nüüd Kreetast. 

Siin minu ultimate top 5 asja, mis minu põue pugesid ja seal siiani rõõmu valmistavad. 

1. Frappè’. Kui ma esimest korda Kreekat külastasin, siis kõige lihtsam omadussõna, mis seda iseloomustaks on frappè’. Seda jäist kohvijooki koos oma ultrakeemise vahuga eelistaksin siiani alati mistahes kohvijoogile. Aga pea hoogu, õiged kreeklased joovad seda päev läbi, lisades mingi aja tagant juurde puhast vett (seepärast antaksegi alati sellega kaasa ka üks ekstra veepudel). Tssst kõrrega ühe hooga topsi tühjaks juues on suur tõenäosus, et kofeiini üledoos paneb pea ringi käima.

2. Rannad ja loodus. Ma pean tunnistama, et Kreetal on tõesti kõik olemas. Mägiküladest rikkaliku ööeluni. Pikad liivarannad ja kivised lahed. Suure osa aastast paistab siin soe päike, mille pärast on Kreeta ikka veel üks populaarsemaid sihtkohti Euroopas. Kreeta on looduse poolt tõeliselt õnnistatud –  viljakas ja metsik. Siin kasvab kõik, köögiviljadest haruldaste metsikürtideni ning muidugi oliivipuud, mille väljad ulatuvad nii kaugele kui silm seletab. Just nendes metsikutes ürtides pidigi peituma kreeklaste võime elada Euroopa vanimateks elanikeks.  

3. Avasta. Võta roller ja avasta neid väikeseid külasid, mis viivad Sind kohalike sekka ja jätavad hinge mälestused, mis ei kustu iial.  Meie rentisime minu ühe lemmikauto Suzuki Jimny ja kimasime mitu päeva sihitult ringi. See ongi minu silmis reisimise mõte. Alati ongi võimalus hotelli territooriumil aega veeta ja ära saa valesti aru, see on samuti okei, aga mina lihtsalt eelistan teist moodust. Minu puine kreekakeelne sõnavara hõlmab küll endast umbes 20 sõna, siis kalimera, kalispera ja yassu oli alati hea algus tee küsimiseks või söögikoha leidmiseks. 

4. Söök. Kui ma juba rääkisin frappèst, siis see vaid on mäepealne osa. Nende vedel kuld  peitub nende oma oliivõlis ja ei ole miskit paremat, kui värske sai lihtsalt sinna sisse tippida ja seejärel sai suhu panna. Nothing fancy, but still breathtaking. Kuna mina jäin palju kinni oma südameriiki – Kreekasse, siis oli ka minu toidulaud rohkem kreekast inspireeritud – gyros, moussaka, souvlaki ja kõik mereannid, mis menüüs erineval kujul. Fun fact – ka minu vend, kes meiega koos reisil oli, on samuti elanud Kreekas ja seepärast veetsime iga päev vähemalt ühe toidukorra ühes väikses pererestoranis gyrosi süües ja nendega vesteldes. Aga ära Sind end niimoodi piira, Kreeta köök on mandri Kreekast pisut erinev, aga omamoodi silmapaistev. Ja nii vibrant ja tervislik. Inglise keeles saab Kreeta kööki iseloomustada kolme F’i abil – freshness, fragrance and family. Just see viimane tähendab eelkõige seda, et Sa jagad oma toitu kõigiga. Vahemere rahvaste omapära, mis meile, põhjamaise riigi elanikele, võiks rohkem külge hakata. Ahjaa, ära unusta RAKI’t. Meie pisikeses kodurestoranis saime seda kohe esimesel õhtul maitsta ja see on sama, mis kreeklastele ouzo. Kahjuks või õnneks, oli minul juba kõhus väike beebi Nora kasvamas, seega see jäigi minu viimaseks party-hard õhtuks kogu reisi vältel. 

5. Santorini. Ma olin seniajani kindel, et Santorini on üks nendest sihtkohtadest, mida ma pean külastama. Ja see hetk kui avastasime kui lihtne on Kreeta saarelt Santorinile pääseda, ei mõelnud kaua. Võtsime reisipakkumise ühelt kohalikult pisikesest reisibüroost, 2 ööd ja hommikul võttis buss kohe hotelli juurest peale ja 2 päeva pärast tõi tagasi. Summa 200 EUR pere (2 täiskasvanut ja üks laps) Hotelli Santorinis pidime ise otsima, aga leidsime 35 EUR/ öö ja see sobis meie suurepäraselt. 

Patt oleks nuriseda, aga mingil hetkel mõistsin, et Santorini oleks võinud mu bucket listis edasi olla, sest pigem oli see pisut pettumust valmistav, kui õnnest kõrgele hüppamine. Väga ülerahvastatud ja päris-päris elu pigem akende taga peidus. Võibolla peaks Santorinit talvel külastama, et see mulle jällegi meeldima hakkaks, sest kuigi ka nende hooaeg oli alles algamas, oli nende nägudest näha, et nad on juba sellest väsinud. Tean seda omast käest, minu lemmik aeg Pärnus on sügisel, kui turistid on läinud ja linn tühi. Kindlasti ma pole ainuke pärnakas, kes nii mõtleb. 

Oh Kreeta mu Kreeta. Ilus oled. Maitsev ja nii palju avastamisrõõmu pakkuv. Nii rõõmus ja sõbralik. Nii elujõuline ja värske. Soe ja puhas. Hoitud ja armastatud. Nii meie kui kohalike poolt. 

Kui Kreeka oma imeilusate saartega polnud siiani Sinu bucket listis, siis oleks aeg. Tagumine aeg see sinna lisada.

Aitäh, näeme peagi taas.

Ehk pakub huvi ka:

Kommenteeri